Kirjasto Kirjasto
Haku

Kurdipedia on suurin monikielinen lähteistä kurdien tietoja!


Search Options





Tarkennettu haku      Näppäimistö


Haku
Tarkennettu haku
Kirjasto
Kurdi nimet
Tapahtumien aikajärjestys
Lähteet
Historie
Käyttäjän Kokoelmat
Aktiviteetit
Etsi Apua?
Julkaisu
Video
Luokitukset
Satunnainen erä!
Lähetä
Send artikkel
Send bilde
Survey
Palautetta
Yhteystiedot
Millaista tietoa tarvitsemme!
Standardit
Käyttöehdot
Tuote Laatu
Työkalut
Noin
Kurdipedia Archivists
Artikkeleita meille!
Lisää Kurdipedia sivustoosi
Lisää / Poista sähköposti
Vierailijat tilastot
Erätilastot
Fonter Kalkulator
Kalenterit Muunnin
Kielet ja murteet sivut
Näppäimistö
Kätevä linkit
Kurdipedia extension for Google Chrome
Cookies
Kielet
کوردیی ناوەڕاست
کرمانجی - کوردیی سەروو
Kurmancî - Kurdîy Serû
هەورامی
Zazakî
English
Française
Deutsch
عربي
فارسی
Türkçe
Nederlands
Svenska
Español
Italiano
עברית
Pусский
Fins
Norsk
日本人
中国的
Հայերեն
Ελληνική
لەکی
Azərbaycanca
Tilini
Kirjaudu sisään
Jäsenyys!
Unohtuiko salasana!
Haku Lähetä Työkalut Kielet Tilini
Tarkennettu haku
Kirjasto
Kurdi nimet
Tapahtumien aikajärjestys
Lähteet
Historie
Käyttäjän Kokoelmat
Aktiviteetit
Etsi Apua?
Julkaisu
Video
Luokitukset
Satunnainen erä!
Send artikkel
Send bilde
Survey
Palautetta
Yhteystiedot
Millaista tietoa tarvitsemme!
Standardit
Käyttöehdot
Tuote Laatu
Noin
Kurdipedia Archivists
Artikkeleita meille!
Lisää Kurdipedia sivustoosi
Lisää / Poista sähköposti
Vierailijat tilastot
Erätilastot
Fonter Kalkulator
Kalenterit Muunnin
Kielet ja murteet sivut
Näppäimistö
Kätevä linkit
Kurdipedia extension for Google Chrome
Cookies
کوردیی ناوەڕاست
کرمانجی - کوردیی سەروو
Kurmancî - Kurdîy Serû
هەورامی
Zazakî
English
Française
Deutsch
عربي
فارسی
Türkçe
Nederlands
Svenska
Español
Italiano
עברית
Pусский
Fins
Norsk
日本人
中国的
Հայերեն
Ελληνική
لەکی
Azərbaycanca
Kirjaudu sisään
Jäsenyys!
Unohtuiko salasana!
        
 kurdipedia.org 2008 - 2024
 Noin
 Satunnainen erä!
 Käyttöehdot
 Kurdipedia Archivists
 Palautetta
 Käyttäjän Kokoelmat
 Tapahtumien aikajärjestys
 Aktiviteetit - Kurdipedia
 Apua
Uusi kohde
Elämäkerta
Sharaf Khan Bidlisi
02-08-2024
شادی ئاکۆیی
Tilastot
Artikkelit
  530,266
Kuvat
  107,412
Kirjat
  19,968
Liittyvät tiedostot
  100,872
Video
  1,470
Kieli
کوردیی ناوەڕاست 
302,827
Kurmancî - Kurdîy Serû 
88,914
هەورامی 
65,832
عربي 
29,215
کرمانجی - کوردیی سەروو 
17,004
فارسی 
8,902
English 
7,400
Türkçe 
3,597
لوڕی 
1,691
Deutsch 
1,479
Pусский 
1,134
Française 
334
Nederlands 
130
Zazakî 
89
Svenska 
62
Հայերեն 
50
Español 
43
Italiano 
43
لەکی 
37
Azərbaycanca 
24
日本人 
19
中国的 
15
עברית 
14
Norsk 
14
Ελληνική 
13
Fins 
12
Polski 
5
Тоҷикӣ 
3
Ozbek 
3
Esperanto 
2
Português 
2
Srpski 
1
Kiswahili سَوَاحِلي 
1
ქართველი 
1
Cebuano 
1
Hrvatski 
1
ترکمانی 
1
Ryhmä
Fins
Kirjasto 
4
Artikkelit 
3
Tilastot ja selvitykset 
1
Elämäkerta 
1
Paikkoja 
1
Kuva ja kuvaus 
1
Kartat 
1
MP3 
323
PDF 
30,442
MP4 
2,394
IMG 
196,392
Kirjasto
Serhildan - Kurdien kansann...
Kirjasto
Layla
Kuva ja kuvaus
Talvimaisema kotiseudultani...
Elämäkerta
Sharaf Khan Bidlisi
Hewris, Dareke hezar salî li Rojhilatê Kurdistanê
Ryhmä: Artikkelit | Artikkelit kieli: Kurmancî - Kurdîy Serû
Share
Facebook0
Twitter0
Telegram0
LinkedIn0
WhatsApp0
Viber0
SMS0
Facebook Messenger0
E-Mail0
Copy Link0
Sijoitus Kohde
Erinomainen
Erittäin hyvä
Keskimääräinen
Huono
Huono
Lisää kokoelmiin
Kirjoita oma kommenttisi tuote!
Kohdetta historia
Metadata
RSS
Hae Googlella liittyviä kuvia valitun kohteen!
Hae Googlella valitun kohteen!
کوردیی ناوەڕاست0
English0
عربي0
فارسی0
Türkçe0
עברית0
Deutsch0
Español0
Française0
Italiano0
Nederlands0
Svenska0
Ελληνική0
Azərbaycanca0
Cebuano0
Esperanto0
Fins0
Hrvatski0
Kiswahili سَوَاحِلي0
Norsk0
Ozbek0
Polski0
Português0
Pусский0
Srpski0
Тоҷикӣ0
Հայերեն0
ქართველი0
中国的0
日本人0

Hewris, Dareke hezar salî li Rojhilatê Kurdistanê

Hewris, Dareke hezar salî li Rojhilatê Kurdistanê
Hewris, Dareke hezar salî li Rojhilatê Kurdistanê
Şino

Kurdshop - Li vê Kurdistana kevnar dema ku lêkolînê li ser her quncikekî wê diki, herdem dîrokek eşkere dibe, rûpeleke nû ya dîroka Kurdistanê diyar dibe, dibe belgeyek zêrîn li ser Gelê Kurd.
Dema ku ji bajarê Şinoyê ber bi #Urmiyê# ve diçî, gelek avedanî li ser rê û di nava çiya û dol û newalan de hene û bi dehan rûbar têde diherikin. Li wê deverê ku bi nava devera Deştebêlê ya ser bi Şinoyê re derbas dibî, di navbera Geliyê Qasimlo û Deştebêlê de gundek heye ku jêre dibêjin Dostek hejmara şêniyên wê ne zêde ye. Xelkê wê karê çandinî û werzîrî û ajeldariyê dikin. Li ber wî gundî nizarek heye ku jêre dibêjin Kanî Hewa li wê derê darek heye ku temenê wê bêhtirî hezar salan e û navê wê Hewris e.
Xelkê kal û bi temen dibêjin ku Hewris dara herî bi temen a Şinoyê ye û dirêjahiya liqên wê 50 metre dibe. Yek ji sedemên ku dibêjin ew dar gelek bi temene ew e ku gelek bi kêmî zêde dibe û temenê wê zêdetir ji hezar salan e. Heta niha lêkolîneke zanistî li ser wê darê nehatiye kirin, lê mamosta Qadir Gozê di pirtûka bîranînên xwe de bi navê Ez û Şeqlawe behsa wê darê dike.
Yek ji mijarên balkêş ên bîranînên wî, mijareke derbarê darekê bi navê Hewris ku herdem kesk e û weke Sinewberê ye. Ew di wê baweriyê de ye ku Hewris dareke pîroz a Zerdeştiyan bû û di dema Ebasiyan de bo nehêştina sembolên çand û ola zerdeştiyan dest bi birîna vê darê kirine û nîva wan birîne.
Lê ew di wê baweriyê de ye ku tevî wan hewlên tund ew dar nehatiye jinavbirin. Ew teqeze ku di jiyana xwe de bi kêmanî li du cihan ew dar dîtiye. Carekê li gundê Kanyawan li quntara çiyayê Sorik û careke din jî dema di salên 60î de Pêşmerge bûye li gundê Bîrêj li nêzî Korê.
Mamosta Gozê dibêje ew ne yekem kes e ku li pey vê darê digere û ev mijar vejandiye. Dibêje ku Mamosta Celal Mela Hesen jî di sala 19882an de li pey wê darê geriyaye û zanyariyên pêwîst dane wî.
Li gor zanyariyan, Hewris dareke pîroz a Zerdeştiyan bûye û sedema pîroziya wê bo vê yekê vedigere ku Zerdeşt bi destê xwe ev dar çandiye. Wê yekî jî pîroziyek daye vê darê. Lê ev mijar ji pîroziyan derbas dibe û deriyeke berfireh bo lêkolîneke dîrokî vedike.
Li gor zanyariyan hewla jinavbirina vê darê di dema Xelîfe Mutewekil Ebbasî de gelek berfireh bûye, bi awayekê ku dewletê bêrehmane dest daye jinavbirina wê darê. Ya ku dikare wan zanyarin piştrast bike ev e, hesteke şovênî ya sunnebûnê bi ser xelîfeyê dehem ê Ebbasiyan de zal bûye, bi awayekê ku dema xelîfeta wî, dema derxistina Şîe û Muitezileyan bû. Ji ber wê ne tiştek ecêb e ku tevî derxistina Şîe û Muitezileyan dest dabe jinavbirina paşmayên Zerdeştiyan.
Ev jî tişteke din nîşan dide ku dewleta Ebbasî 200 salan piştî ku Kurd bûne Musilman, mijûlî jinavbirina sembolên ola Zerdeştî ye. Ew jî wateya wê yekê ye ku dewlet heta wê demê piştrast nebûye ku Kurd Musilman in, ji bandor û karîgeriya paşmayên ola Zerdeştî tirsiyaye.
Ji aliyê din ew yek nîşan dide ku di sed sala 19an de Kurdan bi rêz serederî li gel vê darê kiriye, eger em hinekê dû bikevin em dibînin ku di sed sala 19`an de jî Kurdên Zerdeştî bi awayê grûp û bi veşartî jiyane, xwe weke Musilman dane nasandin lê ew her pabendî ola xwe ya berê bûne, di vê rewşê de nekarîne perestgehên agir ava bikin, lê karîne sembolên xwe yên din weke dara Hewrisê biparêzin. Ew jî nîşan dide ku wê demê Kurdan jî wek Şîeyan planek hebûne ku baweriya xwe veşêrin û xwe biparêzin.
Ji aliyê din me nêzî teoriya Mêhrdad Êzedî dike, Êzedî ku bixwe Kurde û professor e li beşa ziman û medeniyetên Rojhilata Nêzîk li zanîngeha Harvard a Amerîkî, di pirtûka xwe de bi navê Kurd di wê baweriyê de ye ku proseya Musilmanbûna Kurdan di sed sala heftem a mîladî de destpê bûye, çend sed salan berdewam bûye, wê demê Kurdan weke civakeke girtî jiyana xwe ya olî rêkxistine.
Ev rewşa girtî bûye sedem ku hin paşmayên çandî û nerîta Kurdan wek xwe bimînin.
Di dema Mutewekil de dewletê giringî daye jinavbirina dara Hewris, lê dibe ku ew hewil piştî Mutewekil berdewam nekiribe. Ji ber ku Mutewekil bi planekê ku kurê wî Munteser jî têde beşdar bû li ser destê serbazên Turk hat kuştin û piştre kurê wî Xelîfe Munteser jî ji aliyê serbazên Turk hate jehrîkirin û edî dema nemana tirs û heybeta dewleta Ebasî destpê kir. Diyare ew yek bûye derfetek bo parastina dara Hewris.
Her li gundê Dostek dema ku ji Deştebêlê derdikevî û piştî derbaskirina çend gundan ku bi quntara çiya ve ne, hin gundên din derdikevin pêş ku yek ji wan gelek dîrokî ye ku ew jî gundê Bêmizurtê ye, lêkolînên dîrokî behsa wê yekê dikin ku temenê wî gundî çend hezar sal dibe û ciheke olî bûye.
Herwaha çend gundên din li wê deverê hene ku li navçeyên çiyayî hatine avakirin û navê olî hene ji ber wê dibe ku her yek ji wan gundan dîrokek veşartî hebe ku destê dagîrkeran rê nade ew dîrok were eşkerekirin.
[1]
Tämä tuote on kirjoitettu (Kurmancî - Kurdîy Serû) kieli, klikkaa kuvaketta avata kohteen alkukielellä!
Ev babet bi zimana (Kurmancî - Kurdîy Serû) hatiye nvîsandin, klîk li aykona bike ji bu vekirina vî babetî bi vî zimana ku pî hatiye nvîsandin!
Tämä tuote on katsottu 73 kertaa
Kirjoita oma kommenttisi tuote!
HashTag
Lähteet
[1] | Kurmancî - Kurdîy Serû | https://kurdshop.net/ - 03-04-2024
liittyy kohdetta: 2
Artikkelit
Päivämäärät ja tapahtumat
Ryhmä: Artikkelit
Artikkelit kieli: Kurmancî - Kurdîy Serû
Publication date: 26-08-2023 (1 Vuosi)
Asiakirjan Tyyppi: Alkukielellä
Kaupungit: Urumiya
Publication Type: Born-digital
Technical Metadata
Tuote Laatu: 99%
99%
Lisääjä ( ئاراس حسۆ ) on 03-04-2024
Tämä artikkeli on tarkistettu ja julkaistu ( سارا ک ) 07-04-2024
Tämä kohta on hiljattain päivittänyt ( سارا ک ) on: 07-04-2024
URL
Tämän tuotteen mukaan Kurdipedia n Standardit ei ole viimeistelty vielä!
Tämä tuote on katsottu 73 kertaa
Attached files - Version
Tyyppi Version Toimittajatunnuksesi
Kuvatiedostoa 1.0.169 KB 03-04-2024 ئاراس حسۆئـ.ح.
Kurdipedia on suurin monikielinen lähteistä kurdien tietoja!
Kuva ja kuvaus
Talvimaisema kotiseudultani, Urmiyesta Itä-Kurdistanista vuonna 2011

Actual
Kirjasto
Serhildan - Kurdien kansannousu Vanissa
01-01-2013
هاوڕێ باخەوان
Serhildan - Kurdien kansannousu Vanissa
Kirjasto
Layla
02-03-2015
هاوڕێ باخەوان
Layla
Kuva ja kuvaus
Talvimaisema kotiseudultani, Urmiyesta Itä-Kurdistanista vuonna 2011
02-03-2015
هاوڕێ باخەوان
Talvimaisema kotiseudultani, Urmiyesta Itä-Kurdistanista vuonna 2011
Elämäkerta
Sharaf Khan Bidlisi
02-08-2024
شادی ئاکۆیی
Sharaf Khan Bidlisi
Uusi kohde
Elämäkerta
Sharaf Khan Bidlisi
02-08-2024
شادی ئاکۆیی
Tilastot
Artikkelit
  530,266
Kuvat
  107,412
Kirjat
  19,968
Liittyvät tiedostot
  100,872
Video
  1,470
Kieli
کوردیی ناوەڕاست 
302,827
Kurmancî - Kurdîy Serû 
88,914
هەورامی 
65,832
عربي 
29,215
کرمانجی - کوردیی سەروو 
17,004
فارسی 
8,902
English 
7,400
Türkçe 
3,597
لوڕی 
1,691
Deutsch 
1,479
Pусский 
1,134
Française 
334
Nederlands 
130
Zazakî 
89
Svenska 
62
Հայերեն 
50
Español 
43
Italiano 
43
لەکی 
37
Azərbaycanca 
24
日本人 
19
中国的 
15
עברית 
14
Norsk 
14
Ελληνική 
13
Fins 
12
Polski 
5
Тоҷикӣ 
3
Ozbek 
3
Esperanto 
2
Português 
2
Srpski 
1
Kiswahili سَوَاحِلي 
1
ქართველი 
1
Cebuano 
1
Hrvatski 
1
ترکمانی 
1
Ryhmä
Fins
Kirjasto 
4
Artikkelit 
3
Tilastot ja selvitykset 
1
Elämäkerta 
1
Paikkoja 
1
Kuva ja kuvaus 
1
Kartat 
1
MP3 
323
PDF 
30,442
MP4 
2,394
IMG 
196,392
Kurdipedia on suurin monikielinen lähteistä kurdien tietoja!
Kuva ja kuvaus
Talvimaisema kotiseudultani, Urmiyesta Itä-Kurdistanista vuonna 2011
Folders
Elämäkerta - Ihmiset tyyppi - Historioitsija Elämäkerta - Ihmiset tyyppi - Elämäkerta - - Elämäkerta - Kansakunta - Kurdi Elämäkerta - - Elämäkerta - Sukupuoli - Mies Kirjasto - Maa - Alue - Ulkopuolella Kirjasto - Kirja - Kirjasto - Kieli - Murre - Fins Kirjasto - PDF - ❌

Kurdipedia.org (2008 - 2024) version: 15.75
| Yhteystiedot | CSS3 | HTML5

| Sivu sukupolven aika: 0.438 toinen!